Kas evangeeliumi kirjutajad kopeerisid üksteist?

Johannese ainulaadsus

Vastavalt varajased kirikuisad, Johannes oli viimane evangeelium, mis kirjutati. Kuid, see erineb teistest täielikult oma üldise esituse ja sisu poolest, keskendudes palju rohkem eravestlustele ja puudutades vaid mõnda valitud ime. Enamik neist on Johnile ainulaadsed, tugevdades seisukohta, et see polnud Matteuse ajal saadaval, Kirjutati Mark või Luke.

Suur lahknevus teistest evangeeliumidest võib tunduda kummaline, aga järgneva jaoks:

• Nagu kirjanik kommenteerib (John 21:25), kõigi evangeeliumide kombineeritud materjalid esindavad vaid väga väikest osa Jeesusest’ täielik ministeerium; seega pole erilist põhjust, miks Johannes peaks kasutama samu näiteid.
• See väidab selgelt, et on isiklikud mälestused jüngrist, kes oli viimasel õhtusöömaajal Jeesusele kõige lähemal (John 21:20). Teised tegurid identifitseerivad teda John, kes moodustasid koos Peetruse ja Jaakobusega sisemise jüngrite ringi (vrd. Mark 5:37, 9:2, 14:33); seega oli tal eriti hea võimalus aru anda, millist tüüpi dialoogile ta keskendub.
• Johannese peamine eesmärk on selgitada, kes Jeesus tegelikult on ja kuidas isiklik usk Temasse toob igavese elu (John 20:31). See on tugevalt mõjutanud materjali valikut ja esitusviisi.

Kuigi see mitmekesisus ei jäta alust väita, et John kaunistas varasemaid aruandeid, teadlased vaidlustasid selle autentsuse väitega, et paljud selle teoloogilised kontseptsioonid formuleeriti alles teisel sajandil. Seda vastuväidet on nüüdseks diskrediteeritud, kuna Surnumere kirjarullidest avastati lõigud, mis näitavad, et sellised mõisted olid Kristuse ajal tõepoolest aktuaalsed. (kuigi need ei sisalda materjali, mida Johannes näib olevat kopeerinud).

Sünoptiline küsimus

Teiselt poolt, Matteuse tekstianalüüs, Mark ja Luke näitavad suuri portsjoneid nii silmatorkavalt sarnaselt, mitte ainult sisu, vaid isegi kasutatava keele poolest, üldiselt nõustutakse, et nad on tuginenud ühisele lähtematerjalile, kas suuliselt või kirjalikult: seetõttu nimetatakse neid kolme üldiselt sünoptilisteks’ evangeeliumid.

Arvamused on lahku läinud, Kuid, mis puudutab selle vastastikuse suhte olemust. Selle lehe ülejäänud osas uurime väidet, millele nad tuginesid ja üksteise tööd kaunistasid. Seejärel kaalume ettepanekut, et kõik kolm evangeeliumi tuginesid vanemale allikale või allikatele., sealhulgas teooria kadunud dokumendist, mida tuntakse kui ‘Q’.

Kas sünoptilised autorid mainivad üksteise tööd?

Luuka sissejuhatus oma evangeeliumi ütleb:

„Paljud on võtnud kohustuse koostada aruannet asjadest, mis meie seas on täitunud, nii nagu need on meile edasi antud nende poolt, kes algusest peale olid pealtnägijad ja sõna teenijad.’ Seetõttu, kuna ma ise olen kõike algusest peale hoolikalt uurinud, mulle tundus hea, et kirjutasin teile korraliku konto, kõige suurepärasem Theophilus, et saaksite teada, kuidas teile on õpetatud.’

Kuid, kuigi Luukas tunnistab avalikult teiste ülestähenduste olemasolu Jeesusest’ elu, ta ei maini konkreetselt Markuse ega Matteuse evangeeliume. Tegelikult, vaatamata sarnasustele, evangeeliumides pole otsest viidet ühelegi teisele.

Kas Mark võib olla allikas?

Sest Markus on evangeeliumidest lühim, ja suurem osa selle materjalist on leitud ka Matteuse ja Luuka evangeeliumis, sageli on väidetud, et Mark kirjutati esimesena ja ülejäänud kaks kasutasid Marki allikana. Sellele seisukohale on kaks suurt vastuväidet, Kuid:

1. Nagu mujal märgitud, kaks neist varajased kirikuisad, Papias ja Irenaus, väita, et Matteuse evangeelium eelnes Markuse evangeeliumile ja oli algselt kirjutatud aramea või heebrea keeles (kuigi sellest algversioonist pole praegu säilinud ühtegi koopiat). Skeptikud peavad oma tunnistust erapoolikuks; kuid ajaloolistel põhjustel tähendab nende lähedus algallikatele, et nende tõendeid tuleks võtta väga tõsiselt.
2. Vaatamata ulatuslikele sarnasustele, Markuse ja teiste evangeeliumide vahel on üllatavaid erinevusi. Mõned lõigud esinevad nii Matteuse kui ka Luuka evangeeliumis, aga mitte aastal Mark. Marki juurest leitud materjalist on ka kurioosseid väljajätmisi (nt. Mark 6:45-8:26; hüüdnimega "suur tegematajätmine", sest on nii raske seletada, miks Luukas oleks selle teadlikult oma evangeeliumist välja jätnud). Ja, kuigi suurem osa Markuse materjalist esineb ka Matteuse evangeeliumis, isegi siin tuleb ette ootamatuid möödalaskmisi, nagu Mk 4:26-9, 7:31-7 ja 8:22-6, samuti tekstierinevused. Tegelikult, nagu võib märkida, osa nende lõikude materjalist ei esine kummaski.

Täiendavad komplikatsioonid

Silmatorkavad erinevused Matteuse ja Luuka vahel muudavad väga ebatõenäoliseks, et kumbki oli selle kirjutamise ajal teise evangeeliumi näinud. Näiteks, need kaks sündimise aruannet tunduvad kohati peaaegu vastuolus olevat.

Näib, et? Nad teevad seda!

Oli kas olnud teadlik teise tööst, on ebatõenäoline, et neid kahte ühtlustada poleks tehtud.

Matteus ja Luukas sisaldavad mõlemad palju tähendamissõnu, pluss mõningate imede kontod, mida teises ei esine. Aga kus materjal on mõlemale ühine, seda leidub tavaliselt ka Mark; mis tähendab, et sarnasused tulenevad aluseks olevast allikmaterjalist, millele kõigil kolmel kirjanikul oli juurdepääs, selle asemel, et üks kopeerida teisest.

Ühesõnaga, olenemata sellest, millisel viisil püütakse konstrueerida ühe evangeeliumi oletatavat sõltuvust teisest, on probleeme. Markuse ja Luuka raamatus on kirjakohti (aga mitte Matthew), Matthew ja Luke (aga mitte Mark) ning Matteus ja Markus (aga mitte Luke).

Järelikult, Enamik teadlasi pooldab nüüd seisukohta, et kõik kolm evangeeliumi põhinevad varasematel allikatel.

Tagasi põhiartikli.