Mis on Aeon?

Kui mõelda Jeesuse sõnavarale, märkisime, et tähendamissõnad in Matthew 13:24-50 "Ajastu/maailma lõpu" kohta võib potentsiaalselt teisendada kui "eooni lõpp."Meie ingliskeelne sõna, ‘aeon,’ oli algselt kreeka keele transliteratsioon ‘aion‘ (G165) ladina keele kaudu; ja jääb sellele tähenduselt väga lähedale. Aga aion" on ise heebrea sõna tõlge, ‘olam‘(H5769); ja, kuigi mõisted on väga sarnased, peame olema ettevaatlikud, et lugeda algsesse heebrea terminisse liiga palju tähenduse peenust tagasi, sest kõik 3 keeled on aastate jooksul tähenduses muutunud.

• Algne tähendus ‘olam‘ oli "teadmatult kaugest perioodist minevikus või tulevikus" või "igavikus".’¹ See on tähendus, milles seda kasutatakse kogu Vanas Testamendis; (välja arvatud võib-olla väga vähesed tekstid viimases O.T. kirjutatavad raamatud). Kuid hilisemates rabiinide aruteludes ja liturgias, pärinevad teise templi perioodi keskmisest või hilisest perioodist (umbes 300 eKr või hiljem), seda hakati kasutama tähenduses "vanus" või "maailm" (nagu 'Olam Ha-Ba" ("Tulev maailm") ja 'Olami taigna" ("Maailma meister")).²

• Inglise keel "aeon" (USA/Kanada "eon") on jätkuvalt keskendunud tähendusele "äärmiselt pikk". (kuigi lõppkokkuvõttes lõplik) ajaperiood;“ koos mõne täpsema määratlusega geoloogia ja astronoomia valdkonnas.

• kreeka keel"aion" tähendas algselt "elu".,"elujõu" või "elujõu" tähenduses;aga Homerosest (umbes 700 eKr) edasi, selle tähendust laiendati, hõlmates mõisteid "eluaeg" ja "elustiil", "põlvkond" ja "vanus".;kuigi seda kiputi tõlkima kui "vanus" tähenduses "vanused", "igavesti", "ajatu" või "igavik"; või muidu kui "maailm" tähenduses "kõik see, mis on meile konkreetsel ajastul tajutav" (nagu inimkonna ajaloo ulatus). Platon (umbes 350 eKr) kasutatud"aion", mis tähistab "ideede igavest maailma".,“ ja Aristoteles (umbes 330 eKr) kui taeva "surematu ja jumalik" elu. Nii hakkas sõna omandama uusi filosoofilise ja teoloogilise tähenduse varjundeid; kuigi mitte mingil juhul universaalselt.

Siinkohal puudutab meid küsimus, kuidas need järkjärgulised semantilised nihked peaksid mõjutama meie arusaamist Uue Testamendi tekstidest.

Kui uurime sõna "aion“ Uues Testamendis, leiame, et see juhtub 128 korda. sisse 60 neist kasutatakse seda vormi väljenduses, 'eooni(s),' või mõnikord, 'eoonide eoonidesse'. Selle väljendi kõnekeelne tähendus näib olevat 'igavesti,“ või „nii kaua kui maailm nagu me seda teame kestab:Kuid on märgatav, et korrutatud vormid on tavaliselt reserveeritud Jumala enda "igavikulisuse" jaoks. (Nt. sisse Mt. 6:13, Jeesus lõpetab meieisapalve tekstiga, „… sinu päralt on kuningriik ja võim ja au eoonideni;Paulus lõpetab tavaliselt Jumala õnnistamisega 'eoonide ajastutesse'.) sisse 6 ülalmainitutest 60 juhtudel on väljend paaris rõhutava eitavaga, et anda tähendus "mitte kunagi". Ülejäänud 68 juhtudel, kontekstide lühike uurimine näitab, et sõnade "maailm" või "vanus" tõlge ei muuda üldist tähendust.

Kuid täiendavad olulised tõendid selle tähenduse kohtaaion“ võib tuletada ka Vana Testamendi Septuaginta kreekakeelsest tõlkest. Toora (kuulus versioon 5 Moosese raamatud, millest Septuaginta on saanud oma nime) tõlgiti umbes 250 eKr, ja ülejäänud osa Vanast Testamendist aastaks 132 eKr. Need tõlked olid Jeesuse kasutatavad aluskirjad, enamik kreeka keelt kõnelevaid juute ja algkoguduse liikmeid. Töö olid ette võtnud inimesed, kes teadsid nii heebrea algteksti kui ka oma aja kreeka sõnavara.; andes seega ideaalse võimaluse ristkontrollida sõna "aion"nagu seda Pühakirjas tegelikult kasutatakse.

Tegelikult, "olam' ilmub 438 korda sisse 413 heebrea VT salme ja on tõlgitud kui "aion" (või selle omadussõna, "aionios") 543 korda sisse 351 Septuaginta värsid. Oleme juba märkinud, et sõna "olam' heebrea VT on, peaaegu eranditult, 'väga kauge periood minevikus või tulevikus' või 'igavesti.' Kõigis, kuid 12 salmid "olam" on otse tõlgitud kui "aion"või"aionios.' Ülejäänud osast, 7 on esitatud tähenduses "pidev/igavene / algusest peale" ja 5 on ebakindla tähendusega teisendid. Muud salmid, mis sisaldavad heebrea sõnu või väljendeid, mis on tõlgitud kui "aion"või"aionios' näib olevat ka sarnase tähendusega.³

Aga 'aionios?'

Kui me käsitleme Vana Testamendi teemat, Samuti on väga valgustav vaadata omadussõna "aionios" (G166) kreekakeelses Septuaginta versioonis. Kui me vaatame konkreetselt "aionios,' leiame, et see paistab 119 korda sisse 113 salmid; ja kõik peale 9 neist on tõlkedolam.' Sellest jäägist, 4 on tõlked sõnale "alam" (kaldea vaste "olam") samas kui ülejäänud 5 on variantnäidud (millest ühe võib mõistliku kindlusega määrata, et see tähendab "igavene" või "surematu").⁴

Märkasime varem et, kus Mark 9:43-46 räägib tulest, mis ei kustu,ja on "kustumatu".,' Matthew 18:8 kasutab "aionios"; mida tavaliselt tõlgitakse kui "igavene".,"Igavene" või "igavesti". Mõned aga väidavad kindlalt, et see tuleks selle asemel muuta kui "aeonian,' konkreetse ajastu "seotud" tähenduses, selle asemel, et omada lõputult pikaajalisi või igavesi omadusi "olam.' Põhjus, miks see on oluline, on see, kui saaks näidata, et omadussõna kasutamise peamine mõteaionios‘ on mitte et selle kestus, siis saab võimalikuks väita, et "eooniline" karistus võib olla suhteliselt lühike periood, mis seejärel lõpetatakse, või isegi vastupidi.

Nüüd on tõsi, et mõned, aga sugugi mitte kõik, ilmalikud kreeka kirjanikud olid hakanud kasutama "aeonianSelles spetsiifilisemas tähenduses – nagu ka mõned kristlikud teoloogid – alates umbes 3. sajandist pKr.. Kuid ülaltoodud Septuaginta uurimine näitab üsna selgelt, et mõlema "eesmärgitud tähendus"aion"ja"aionios"oli Vana Testamendi tähenduses"olam"–"väga kauge periood minevikus või tulevikus" või "igavesti".

Kuna Uue Testamendi kirjutajad kasutasid oma pühakirjadena heebrea ja kreeka testamenti, eeldame, et nad võtavad kasutusele samad määratlused. Ent edasiseks kontrollimiseks peaksime vaatama Uut Testamenti ennast; kus'aionios' ilmub 71 korda. sisse 45 neist (ligi kaks kolmandikku!) seda kasutatakse väljendis, "igavene elu." See on a standardväljend, mida kasutatakse Jeesust järgivate inimeste lõputu elu kirjeldamiseks! Seega oleks raske välja mõelda ühtegi väljendit, mis oleks vähem sobiv andmaks edasi ideed millestki, mis ei peaks kestma igavesti! Lisaks, kolm neist viidetest loovad valgustava lingi Vana Testamendiga. Mt 19:6, Mk 10:17 & Lk 10:30 kõik tsiteerivad rikka noore valitseja küsimust, „Mida ma pean tegema, et pärida igavene elu?” Aga kust see väljend tuleb? Selle esimene piibellik kasutus on aastal Dan 12:2; kus Septuaginta esitab selle täpselt nii, nagu Uues Testamendis heebrea keelt tõlkides, "olam chay.'

Ülejäänutest 26 juhtudel, teine 18 Samuti on see kahtlemata kõige mõistlikum, kui seda mõistetakse kui "igavest" või "igavesti". Nende hulka kuulub ka väljend, "pro chronon aionion;' ("enne maailma algust" - sõna otseses mõttes, "enne eooni aega"), sisse Rom 16:25, 2Tim 1:9 & Tit 1:2, ja 'pneumatos aioniou" ("igavene vaim") sisse Heb 9:14.

Üks viide (Philemon 1:15-16) võib tõlgendada mõlemas tähenduses: „Sest võib-olla oli ta seetõttu sinust mõneks ajaks eraldatud, et sul oleks ta igavesti, mitte enam orjana, aga rohkem kui ori, armastatud vend.’ Paulus võis mõelda ainult sellele, et see ori saaks selles elus tagasi vennana: aga, konteksti arvestades, on tõenäolisem, et ta mõtleb igavesest elust, mida nad nüüd jagavad.

See lihtsalt lahkub 7 muud väljendid, kus seda sõna kasutatakse: igavene "tuli" (3 korda), 'karistus,’’ hukatus,’’hävitamine," ja "kohtuotsus".

Juhtisime tähelepanu varem et Mat 18:6-9 on lühendatud versioon Mark 9:43-48. Kuid see, mida Matthew nimetab "igavikuks". (G166) tulekahju', Mark 9:42-48 kirjeldab kui tuld, mis on "kustumatu". (G762)“ ja „ei ole kustunud (G4570).Seega on selge, et mõlemad kirjanikud nõustuvad, et Jeesus kirjeldas kustumatut, selle tule igavesed omadused.

lõpuks, vaata Jeesuse tähendamissõna lammastest ja sikkudest; märkides eriti salme 41 ja 46:

Siis ta ütleb neile, kes on temast vasakul, 'Lahku minu juurest, teie, kes olete neetud, igavesse (G166) tulekahju (G4442) ette valmistatud kuradi ja tema inglite jaoks. … Need lähevad igavesse (G166) karistus (G2851)*, aga õiged igaveseks (G166) elu (G2222). (Mat 25:41,46)

Siin on väljend "igavene karistus". Isegi ainult salmi 46 kontekstis, väide, et see kirjeldab ajutist karistust, samas kui sama sõna kasutatakse samas lauses, et kirjeldada õigete igavest tasu, tundub kahtlane. Aga mis karistus neile määrati? Igavene tuli (v. 41). On piisavalt raske väita, et "igavene karistus" on ajutine seisund, kui seda vaadelda salmi 46 vahetus kontekstis.: kuid kui arvestada asjaolu, et see sama väljend, 'igavest tuld' kasutab sama autor aastal Mt 18:6-9, kus see võrdub tulega, mis on "kustumatu" ja "mitte kustunud". Mk 9:42-48, seda argumenti on äärmiselt raske toetada.

Nii et "igavese karistuse" kestuse pooldajatel on ilmne keeleline probleem.. Selle vastu võitlemiseks kasutavad nad seda üldiselt 2 argumendid. Ühelt poolt, nad viitavad sellele, et õige kreeka sõna "igavene" ei ole "aionios": aga 'aidios.'Teisest küljest, nad püüavad väita, et "kolasis" (G2851) sisse Mat 25:46 tegelikult tähendab korrigeeriv karistus; ja, kui nii, see peab olema ajutine.

Väga sageli nähakse pooldajaid sellisele seisukohale, etaionios"ei tähenda "igavest" katset õigustada oma väidet väitega, et õige kreeka sõna "igavene" oleks "aidios" (G126). Kuid praktikas on need kaks sõna peaaegu sünonüümid ja neid vahetatakse sageli, sõltuvalt konkreetse autori isiklikust eelistusest. see sõna"aidios"kasutatakse ka UT-s, kuigi ainult kaks korda. sisse Rom 1:20, "igavene" tõlge on ilmne. Aga sisse Jude 1:6 see viitab kettidele, mis, kuigi ilmselt mõeldud olema hävimatuks, on mõeldud kasutamiseks ainult teatud aja jooksul (kuni kohtuotsuse päevani). Selline kasutamine on otseselt vastuolus väitega, et "aidios,' mitte 'aionios," on õige sõna "igavene".

on 'kolasis'Parandav?

Samuti väidetakse, et "kolasis" (G2851) pärineb tegusõnast "koladzo" (G2849), mis tähendab "kärpima"; ja viitas algselt puude pügamisele. Sageli juhitakse tähelepanu sellele, 4. sajandil eKr, Aristoteles tegi vahet "kolasis"karistusena" kannatanu huvides:" ja "timoria,“, mis on selle tekitaja huvides, et ta saaks rahuldust.’ Kuid kas Uue Testamendi perioodi koine kreeka keeles on selline erinevus?

Esiteks, me just nägime, et 'igavene karistus', kuhu kitsed saadetakse Mt 25:46 ei ole keegi muu kui "igavene tuli". Mt 25:41. See viitab tugevalt mittekorrigeerivale tulemusele. Selle tagajärje ületamiseks vajame väga tugevaid tõendeid selle kohta, et "kolasis"harilikult mõisteti parandavat karistust. Kuid ainus teine ​​koht, kus "kolasis' ilmub NT on sees 1Jn 4:18; ja seda saab tõlgendada mõlemas tähenduses. Kuid, on ka kaks tegusõna esinemisjuhtu, "koladzo.' Esimene, Acts 4:21, on ka mitmetähenduslik. Aga teine, 2Pe 2:9, ei ole; sest edasi lugedes avastame, et lõpptulemus on ette nähtud, sisse 2Pe 2:12, on see, et mõned neist "hävitatakse täielikult".

aga 'kolasis‘ on samuti leitud 7 korda Septuagintas. 5 korda Hesekielis tõlgitakse heebrea keelessegu auk" (H4383 „komistuskivi” või „varem”). 3 neist, sisse Eze 14:3-8, tagajärjeks on see, et kurjategija on oma rahva hulgast ära lõigatud; sisse Eze 18:30-31 tagajärjeks on surm. Ainult sisse Eze 44:12 teeb"mikshole" hõlmab osalist taastamist; kuigi püsiva staatuse kaotamisega. Teisest 2 juhtumid, aasta Septuaginta renderdus Eze 43:10-11 loeb, "nad võtavad oma karistuse", kasutades ("kolasis") taastavas mõttes: kuid see ei ole tõlge "mikshole". Algne heebrea keel ei maini karistust üldse; selle asemel öeldes, "kui nad häbenevad kõike, mida nad on teinud." Lõpuks, Jer 18:20 sisaldab fraasi kasutades "kolasis:kuid kuna see fraas puudub heebrea tekstist täielikult, selle tähenduse kohta ei saa midagi ohutult järeldada.

Need, kes soovivad üht ideed teisele edendada, haaravad loomulikult eeskujudest, mis nende juhtumile kõige paremini sobivad: aga, nagu näha on, pühakirjakasutus on kontekstist sõltuv. Samamoodi, Selle perioodi ilmalikus kreeka kirjanduses on ka palju mitterestoratiivseid näiteid "kolasis.'⁵

Järelikult, on eksitav kehtestada oma eelistatud tähenduskolasis"et alistada palju paremini dokumenteeritud piibellik tähendus"aionios.'

See jätab meile tõhusalt kaasa 2 peamised põhjused, miks seada kahtluse alla sõna "igavesti" tõlgendusaionios“, kui mõelda Jeesuse kirjeldustele Jumala kohtu kohta:

1. Meile ei meeldi tagajärjed.
   (Vaata ka „Võitlus mõistmise nimel’ ja Lisa B – Buck peatub Kus?.)

2. Mis mõttes võib öelda, et hävitamine on igavene?
   (Vaata ka Lisa C – Kas Surm on igavene?)

Vaata teisi lisasid …

Joonealused märkused

1. On välja pakutud, et ‘olam‘ võib olla algselt tuletatud heebrea keelest, ‘alam‘ (H5956), mis tähendab 'loor silmist.’ Vaadake heebrea ja Septuaginta tõlkeid Ps 90:8, näiteks.
2. Vaata näiteks siit: Mis on sõna "olam" tähendus?.
3. Teised kreekakeelsed tõlked ‘olam‘ (Strongi numbritega) on:

   G1275 Lev 25:32; Ez 46:14; ‘alati/pidev’

   G104.1 Deu 33:15; 33:27; 'igavene’

   G746 Jos 24:2; Isa 63:16; Isa 63:19; 'algus’

   Variantide näidud on: 1Sa 27:8; Isa 57:11; Isa 64:5; Jer 10:10; Jer 51:57.

   Salmid, mis sisaldavad muid heebrea sõnu või väljendeid, mis on renderdatud kujul ‘aion‘ või ‘aionos", on loetletud allpool. Algse heebrea sõna Tugev number (kus teada) sellele järgnevad salmiviited; ja seejärel samaväärsete heebrea ja kreeka* sõnade ingliskeelse tõlke abil, et tähendus ja kasutus oleks selgemini mõistetavad. Vajadusel lisatakse ümbritsevad sõnad: kuid mitte jutumärkides.

   H314 Is 48:12; ‘viimane’=’eooni’

   H1973 Is 18:7; nende algusest 'edasi'=olevikust 'ja aegade eoni.’

   H5331 Ps 49:19; Is 13:20; Is 33:20; Jer 50:39; ‘ever’=’eooni’ (N.B. Is 33:20 + 'ajast’ rõhutab ajalist tähendust)

   H5703 Ps 21:6; 22:26; 37:29; 61:8; 89:29; 111:3; 111:10; 112:3; 112:9; ‘igavesti’=’eoni eoni)'. Is 9:6 on variandi näidud; Is 57:15 =asuvad ‘eon.’

   H5704+H5703 Ps 83:17; 92:7; 132:14; 'igavesti'='eoni eoni'. Ps 132:12=’eooni.’

   H5704+H1988 1Ch 17:16; ‘siiani’=’eoni’

   H5750 Ps 84:4; ‘alati’=’eoonide eoonidesse.’

   H5865 2Ch 33:7; ‘igavesti’=’eooni’

   H5956 Ps 90:8; ‘varjatud asjad’=’eon’ (paljude arvates juur, millest ‘olam’ ja 'alam’ on tuletatud).

   H5957 Ezr 4:15; 4:19; Dan 2:4; 2:20; 2:44; 3:9; 4:3; 4:34; 5:10; 6:6; 6:21; 6:26; 7:14; 7:18; 7:27; ‘alam‘ (kaldea)=’olam"(heebrea)='eon’

   H6924 Ps 55:19; 74:12; 'vanast'='enne eooni(s).’

   H6965 Pro 19:21; ‘seisa/valitseb’=’püsib eooni’

   Variantide näidud Est 9:32; Job 10:22; 19:18; 19:23; 21:11; 33:12; 34:17; Ps 25:2; 76:4; 102:28; Pro 6:33; 8:21; Is 17:2; 19:20; 28:28; Jer 50:39; Ez 32:27.

   *Kreeka tõlked on pärit ‘Apostlik piibel, polüglott‘ ja kasutage ameerika kirjaviisi "eon.’

4. Salmid, mis sisaldavad heebrea sõnu või väljendeid peale ‘olam‘ mis on renderdatud kui ‘aionos", on loetletud allpool.

   H5957 Dan 4:3; 4:34; 7:14; 7:27; ‘alam‘ (See on kaldea vaste ‘olam.’

   Variantide näidud Job 10:22; 21:11; 33:12*; 34:17; Ps 76:4.

   *Iiobi Septuaginta versioon 33:12 loeb, „... Sest see, kes on ülal surelikud, on ‘aionios.’

5. Üksikasjalike näidete jaoks, vaata kolmandat või hilisemat väljaannet "Uue Testamendi kreeka-inglise leksikon ja muu varakristlik kirjandus’ (üldtuntud kui BDAG’ või "BADG", ISBN nr. 0226039331 või 978-0226039336). Seda peetakse üldiselt selle perioodi kõige põhjalikumaks ja ajakohaseimaks kreeka keele leksikoniks. Kahjuks, see on väga kallis ja pole üldiselt Internetis kättesaadav; nii et proovige teoloogilist raamatukogu. Teine kasulik allikas on see artikkel Redditist, pealkirja all, „Sõnast Kolasis ja selle sugulastest.’ Kuid pidage meeles, et selle autor kirjutab rangelt lingvistiliselt, ilmalik, vaatepunktist; ega ole seetõttu eelsoodumus otsima Jeesusest ajaliselt piiratud mõistmist’ sõnad.