Mida naised leidsid?

1. Nagu eelnevalt märgitud, naised ei tulnud ülestõusmist tunnistama; vaid surnukeha palsameerimiseks.

2. Erinevatel kontodel nimetatakse erinevaid naisi.

Matteus mainib Maarja Magdaleet ja "teine ​​Maarja".’ (Mt 28:1). Mark mainib Maarja Magdaleet, 'Jaakobi ema Mary*’ ja Salome (Mk 16:1). Luukas nimetab Maarja Magdaleena, Joanna ja "Jaakobi ema Mary*"; kuid näitab, et need polnud rühmas ainsad naised (Lk 24:10). Johannes mainib ainult Maarja Magdaleenat (Jh 20:1).(* Alates Mt 27:56 ja Mk 15:40 saame teada, et Maarja, Jamesi ema oli ka Josese ema, ja et see James oli tuntud kui "James the Less"; arvatavasti selleks, et eristada teda "Õiglasest Jamesist", Jeesuse vend.)

Kõik kontod räägivad meile, et nad saabusid varahommikul (John ütleb, et kui Maarja tuli, oli veel pime (Jh 20:1) ja Matteus ütleb, et koit oli algamas (Mt 28:1)).

3. Kas see võis olla vale haud?

See idee seisab silmitsi mitmete takistustega:

(i) Matthew, Markus ja Luukas panevad kõik kirja tõsiasja, et naised olid haua asukohta isiklikult jälginud, kui Jeesus sinna viidi.

(ii) Kuna nad ilmselgelt ei oodanud mingit ülestõusmist; vaid pigem eeldati, et leitakse haud pitseeritud, kiviga paigas, miks nad peaksid seda segamini ajama lahtise omaga? Ja kui neil oleks, miks nad ei mõistnud oma viga, leides selle tühjaks?

(iii) Võimud oleksid võinud kuuldusi Jeesusest tabada’ ülestõusmine lihtsalt keha tootmisega.

4. Avatud haud

Mark mainib, et nad olid mures selle pärast, kes kivi liigutab, kuna see oli suur (Mk 16:3). Mark, Luukas ja Johannes teatavad, et kohale jõudes leidsid nad kivi juba haua eest ära veeretuna. Matteus räägib meile, et ingel liigutas kivi ja hirmutas valvureid (vaata eelmist arutelu). Ta ei ütle meile, kas naised nägid seda tegelikult juhtumas; kuid jätkab kirjeldades ingli vestlust naistega (Mt 28:1-7).

5. On lahknevusi selles, kui palju mehi või ingleid nähti, ja millal.

Matteus viitab ühele inglile ja mõnele väga hirmunud valvurile (keda naised võisid või ei näinud), koos ingliga, kes ütles naistele: "Tulge"., vaata kohta, kus Issand lamas’ (Mt 28:2-6). Seejärel ütleb ta neile, et Jeesus läheb Galileasse. Mingil hetkel pidid nad hauakambrisse sisenema: sest nad läksid siis kiiresti hauast välja hirmu ja suure rõõmuga’ (7-8). Ingli esimesed sõnad võivad viidata sellele, et algselt asusid nad hauast väljas: kuid see sõltub sisemisest paigutusest, kuna sellistel haudadel oli sageli mitu alkoovi.

Mark räägib, et pärast hauakambrisse sisenemist nägid nad paremal pool pikka valgesse rüüsse riietatud noormeest.,’ kes annab neile Matteuse jutule sarnase sõnumi. Ta räägib meile ka, et nad põgenesid haua eest, väriseb ja kardab.

Luukas räägib, et nad läksid hauakambrisse ja nägid kahte meest seismas enda kõrval säravates riietes. Jällegi, antakse sarnane sõnum.

John märgib, et Maarja Magdaleenal pole praegu veel tegelikku aimugi, mis toimub: sest kui ta Peetri leiab, on tema sõnum see, 'nad on võtnud Issanda hauast välja, ja me ei tea, kuhu nad ta panid.’ (Jh 20:2) Johni jutu järgi, alles palju hiljem vaatab Maarja hauakambri sisse ja näeb kahte inglit.

Kas neid erinevusi saab ühildada? Jah, üsna lihtsalt.

(i) Küsimus, kas "mehed valges’ keda kutsutakse ingliteks või mitte, võib see tunduda meile oluline: kuid sellel oli juutide seisukohast vähe tähtsust. Vana Testamendi viited inglitele viitavad neile sageli kui "meestele".’ ja, vastupidiselt levinud arvamusele, näitavad, et just sellised nad sageli välja nägid (nt. Gen 19:1,10,12,15,16). Seega ei saa Markuse ja Luuka kirjeldustes tähendada, et need ei olnud inglid; vaid lihtsalt see, et nad nägid välja nagu mehed. See seletab ka seda, miks Johannes ütleb meile, et Maarja, isegi pärast seda, kui nägin hauas kahte inglit (Jh 20:12), eeldas siiski, et surnukeha oli just teisaldatud (v.15): talle, nad nägid välja nagu tavalised mehed.

(ii) Nähtud arvude erinevus on kergesti seletatav ka hauas valitsevate tingimustega. Naised nägid sõnumitoojaid (mis on mis ‘ingel’ tegelikult tähendab), kuulis sõnumit ja põgenes. Nad oleksid pidanud sisestama ühes failis: eesolijatel oleks olnud parim vaade; samas kui tagaolijad oleksid vähem näinud. Maarja Magdaleena, tundub, isegi ei saanud enne sisse, kui teised välja tormasid. Salvestatud konto täpne detailid sõltuvad sellest, milline naistest oma lugu rääkis.

Kas senine lugu viitab 'kaunistamisele,’ või kirjanike kavatsus edastada pigem sümboolset kui sõnasõnalist ülestõusmissõnumit?

Kirikuisade sõnul, esimene evangeelium, mis kirjutati, oli Matteuse evangeelium: kuid tema kontol on väga selge ingel (kuigi ainult üks) ja sisaldab täiendavaid üksikasju valvurite kohta.

Markuse jutustust eelistavad kaunistamise pooldajad oletatava esimese evangeeliumina palju. See on kõige lühem, ning tal on kõige lühim ja lihtsam ülestõusmise aruanne, vaid ühe "noormehega pikas valges rüüs".’ Pealegi, ülejäänud osa Markist on vaidlustatud autor, on teada mitu erineva lõpuga versiooni, seega on võimalik ignoreerida kõike, mis järgneb naiste jutule.

Kuid, kaunistusteooriale on mitmeid vastuväiteid:

(i) Kui vaatame, mida on Markuse jutustuses on meil ikka veel selge väide, et haud oli avatud ja Jeesuse surnukeha kadunud. Meile öeldakse selgesõnaliselt, et Jeesus äratati üles, et surnukeha puudumine näitas tõsiasja ja et ta läks Galileasse, kus jüngrid teda näevad. Teisisõnu, me oleme ikka veel vaadates täielikult vormistatud avaldust a füüsiline ülestõusmine. Markuse jutus erineb tegelikult ainult see, et ta räägib ainult ühest sõnumitoojast ja ta ei nimeta teda ingliks.

(ii) 1 Korintlased 15:3-8 (mis on üldjuhul dateeritud vahemikus AD 54-7), naiste kontot ei mainimata, loetleb ülestõusmise esinemised Peetrusele, kaksteist, 500 ühe korraga, James, kõik apostlid ja lõpuks Paulus: ja, nagu mainitud mujal, selle lõigu analüüs näitab, et need salmid põhinevad veelgi varasemal usuavaldusel.

(iii) Sisu võib väita, et Luukas ei tuginenud oma evangeeliumile ei Markusele ega Matteusele, või kui ta seda tegi, ei üritanud ta kindlasti oma kontot ilustada. Näiteks, kogu Mark 6:45-8:26 puudub; sealhulgas lugu Jeesusest, kes kõndis vee peal, mida iga kaunistaja oleks kindlasti kasutanud. Samamoodi, Luuka jutustus Jeesuse sünnist ei näita mingit teadlikkust Matteuse jutust maagide külaskäigust ja Egiptusesse põgenemisest.

(iv) Johannese evangeelium, kuigi enamik teadlasi pidas seda siiski viimaseks kirjutatuks, pole mõtet ka ilustaja tööna. Tema aruanne Maarja hauakülastusest on selle esiküljel vastuolus teiste aruannetega: ta jätab teiste naiste tunnistused välja ja ütleb, et sel ajal, kui Maarja esimest korda Peetruse ja Johannese leidis, polnud tal aimugi, mis Jeesusega juhtus, välja arvatud see, et ta oli võetud (Jh 20:2). Teiselt poolt, nagu Luke puhul, tundub, et ükski teine ​​evangeeliumikirjutaja ei teadnud Johannese jutustust: Vaevalt oleks ilustaja nii terava loo maha jätnud ega Johni sündmuste versiooniga vastuolus olnud.

(v) Kui kaunistamise eest tasutakse, see peaks olema Matteuse vastu. Aga, seoses naiste nähtu jutuga, ainus tegelik erinevus on see, et Matteus nimetab sõnumitoojat ingliks.

(vi) Mis puudutab sümboolset kavatsust, tühi haud on iga konto keskne tunnus. Seetõttu on seda väga raske pidada sümboolseks lisandiks. Ilmselgelt väidavad kirjutajad, et haud oli tühi.

Tagasi põhiartikli.